Ma igatsen enda kõrvale alasti keha. Keha, mis kuulub minu armastatule. Tema keha on alati olnud see, mis on soojendanud üles minu oma. See keha on minu kõrval alati olnud kuum ja kirglik.
Tõmmates käega üle tema on tunne nagu oleks katsunud midagi jumalikku. See on nii pehme, mõnus, tahaks seda pigistada ja hoida see keha vaid endale, lukustada ta voodisse, aga ma ei suudaks ära võtta talt vabadust. Vahel tundub, et isegi väike puudutus lõhub ta tuhandeks killuks.
Selle keha külge kuuluvate jäsemete viis mind hellitada, tekitab taevaliku tunde. Kaisutus, mis on niivõrd hell ja hoolitsev ning ka energiat andev.
Tema käed, mis suudavad pakkuda vaid parimat paitust, millest ma unistan igal ööl ilma keha kõrval olemata. Uinuda tema armaste käe vahel, nautkdes samal ajal paisid- kas on veel midagi paremat?
Jah on küll!
Tema hoolitsevad sõnad: "Maga hästi kallis, armastan sind!" tunduvad nagu muinasjutus ning liiga utoopilised et olla reaalsus, aga nii see on.
Peagi, kui kahest kehast, mis on lummatud teineteise võlust, hakkavad lahkuma hinged, et koos rännata ja nautida teineteist vaimsel tasemel, ligeneb see keha mulle veelgi ning annab head ööd suudluse.
Õrn huulte kokku puutumine ning nende edasi andev kirg on justkui võti maagilisse unenäguderiiki. Lisaks sellele on tunda tema lõhna, mis tundub öösiti kui keelatud vili ninasõõrmetele. Sulen silmad ning tunnen kuidas kõige selle õndsuse sees tuleb parim uni.
Kahjuks aga tuleb mul paljud ööd veeta ilma kehata. Mida kauem ma pean temast eemal olema, seda suurem janu on mul uinuda vaid tema käte vahel. Seda keha ei suuda asendada mitte kui miski.
Kallis, igatsen sind enda juurde, enda kõrvale uinuma. Armastan.
16 June 2011
03 March 2011
Meie kooli klassiruumid ja stress.
10.klass
11.nov.2008
Meie kooli klassiruumid on igavad ja üksluised ja nendes liigne viibimine tektiab stressi. Klassiruumid on suhteliselt masendavates toonides värvitud, pealegi on kõik nii üksluine ja korduv.
Enamus klassid on nii traagiliselt ühtemoodi kujundatud, valisteb täielik maitselagedus. Meie koolis on ainult kaks ruumi, kus mulle meeldib viibida. Nendeks on inglis keele klass ja siis ÕE ruum.
Jõulude ajaks küll kaunistatakse klassid, aga enamus on kaunistamisega ikkagi liiga üle pakkund või liiga vähe teinud, samuti ei ole ka vahendid vastavad, et teha klass piisavalt meeldivaks õhkkonnaks.
Samuti tekitab meie koolis stressi klassiruumides laudade asetus, igas klassis on see kõik nii ühtemoodi ja tüüpiline, see häirib ja tektiab jällegi sellise “orav rattas” tunde. Nii mõningad klassid saaks kujundada paremini, aga jah siis on jälle õpetajate jaoks halb, aga eks see nii paraku ole. Tuleb leppida selle üksluisusega.
Samuti võiks olla õpilastel selline väike mugavus nurgake. Kooli peal on olemas küll pingid, aga neid on tihti liiga vähe ja sageli on need ka juba hõivatud. Seetõttu on ka tihtipeale trepp täis õpilasi nii, et mööda pääsemine on peaaegu, et võimatu.
Osades klassides, kus kasutatakse kriiti on klassiruumid täis metsikut kriiditolmu ja see ajab aevastama. Kriiditolm tektiab ka sügelust ja naha kuivamist. Mistõttu ei saa asjasse piisavalt süveneda ja ei saada aru, ning see tekitab samuti stressi.
Õpilased ei hoia korda klassiruumides, ka seetõttu on kooliruumid suhteliselt masendavad. Küll on lauad täis kirjutatud/joonistatud, põrandad on ära rikutud, toolid on ära lõhutd jne.
Üldiselt on kool üks suur stressi tektiaja, kaasaarvatud see esee. Koolis antakse palju õppida, on veel muud kooliga kaasnevad mured. Minu puhul igasugusete ürituste korraldus ja asjade normaalne kulg. See on tegevus, mis võtab ära üsna palju ajast mis on isegi väärtuslik.
Tänu koolile saab enamus inimesi ka oluliselt vähem magada. Kuna paljudel on peale tunde ka huvialaringid, ei ole neil aega teha nö õigel ajal koduseid töid ja nad paratamatult lükkuvad edasi õhtu/öö peale. Seetõttu ollakse koolis väsinud ja eriti kui sa suundud sellesse stressi tekitavasse klassiruumi siis on juba piisavalt palju stressi sümptomeid.
Tihtipeale on klassiruumid ka piisavalt külmad või vastu pidi liiga soojad ja umbsed. Mõningad õpetajad vahete-vahel keelduvad aknaid avamast, kuna neil on külm aga tervel klassil on palav. Aga jah õpetajate soove peab austama.
Kooliruumid ja stress on seega omavahel üsna tihedalt seotud. Ja mitte kooliruumid ainuüksi vaid ka kool kui tervik on ka ise on suhteliselt stressi tekitav.
Kirjandis oli ehk piisavalt põhjuseid, miks kooliruumid on stressi rikkad. Aga enamasti saab ju maailma vaadata positiivse vaatevinkliga, siis ei tundu ka klassiruumid liiga stressi rohked. Aga kuna kirjand tuli kirjutada suhteliselt negatiivses võtmes, siis ei hakkand ma enda närvidega mängima ja kirjutasin samuti negatiivseid külgi. Aga maailm on ju nii imeline ja meil on olla põhjust olla õnnelik, sest inimesed on ju nii ilusad ja head :) Palju rohket positiivsust teile sellese imelisse maailma!!!
10.klass
11.nov.2008
Meie kooli klassiruumid on igavad ja üksluised ja nendes liigne viibimine tektiab stressi. Klassiruumid on suhteliselt masendavates toonides värvitud, pealegi on kõik nii üksluine ja korduv.
Enamus klassid on nii traagiliselt ühtemoodi kujundatud, valisteb täielik maitselagedus. Meie koolis on ainult kaks ruumi, kus mulle meeldib viibida. Nendeks on inglis keele klass ja siis ÕE ruum.
Jõulude ajaks küll kaunistatakse klassid, aga enamus on kaunistamisega ikkagi liiga üle pakkund või liiga vähe teinud, samuti ei ole ka vahendid vastavad, et teha klass piisavalt meeldivaks õhkkonnaks.
Samuti tekitab meie koolis stressi klassiruumides laudade asetus, igas klassis on see kõik nii ühtemoodi ja tüüpiline, see häirib ja tektiab jällegi sellise “orav rattas” tunde. Nii mõningad klassid saaks kujundada paremini, aga jah siis on jälle õpetajate jaoks halb, aga eks see nii paraku ole. Tuleb leppida selle üksluisusega.
Samuti võiks olla õpilastel selline väike mugavus nurgake. Kooli peal on olemas küll pingid, aga neid on tihti liiga vähe ja sageli on need ka juba hõivatud. Seetõttu on ka tihtipeale trepp täis õpilasi nii, et mööda pääsemine on peaaegu, et võimatu.
Osades klassides, kus kasutatakse kriiti on klassiruumid täis metsikut kriiditolmu ja see ajab aevastama. Kriiditolm tektiab ka sügelust ja naha kuivamist. Mistõttu ei saa asjasse piisavalt süveneda ja ei saada aru, ning see tekitab samuti stressi.
Õpilased ei hoia korda klassiruumides, ka seetõttu on kooliruumid suhteliselt masendavad. Küll on lauad täis kirjutatud/joonistatud, põrandad on ära rikutud, toolid on ära lõhutd jne.
Üldiselt on kool üks suur stressi tektiaja, kaasaarvatud see esee. Koolis antakse palju õppida, on veel muud kooliga kaasnevad mured. Minu puhul igasugusete ürituste korraldus ja asjade normaalne kulg. See on tegevus, mis võtab ära üsna palju ajast mis on isegi väärtuslik.
Tänu koolile saab enamus inimesi ka oluliselt vähem magada. Kuna paljudel on peale tunde ka huvialaringid, ei ole neil aega teha nö õigel ajal koduseid töid ja nad paratamatult lükkuvad edasi õhtu/öö peale. Seetõttu ollakse koolis väsinud ja eriti kui sa suundud sellesse stressi tekitavasse klassiruumi siis on juba piisavalt palju stressi sümptomeid.
Tihtipeale on klassiruumid ka piisavalt külmad või vastu pidi liiga soojad ja umbsed. Mõningad õpetajad vahete-vahel keelduvad aknaid avamast, kuna neil on külm aga tervel klassil on palav. Aga jah õpetajate soove peab austama.
Kooliruumid ja stress on seega omavahel üsna tihedalt seotud. Ja mitte kooliruumid ainuüksi vaid ka kool kui tervik on ka ise on suhteliselt stressi tekitav.
Kirjandis oli ehk piisavalt põhjuseid, miks kooliruumid on stressi rikkad. Aga enamasti saab ju maailma vaadata positiivse vaatevinkliga, siis ei tundu ka klassiruumid liiga stressi rohked. Aga kuna kirjand tuli kirjutada suhteliselt negatiivses võtmes, siis ei hakkand ma enda närvidega mängima ja kirjutasin samuti negatiivseid külgi. Aga maailm on ju nii imeline ja meil on olla põhjust olla õnnelik, sest inimesed on ju nii ilusad ja head :) Palju rohket positiivsust teile sellese imelisse maailma!!!
13 February 2011
Mängult ja päriselt
Ma vaatan aknast välja,
ja näen seal üht tumedat välja.
Mu silme ees on pilt,
mida on näha vaid mõni kilt.
Elan ma suures lossis,
kus inimesed pole kunagi mossis.
Söön ma vaid hõbetaldrikult,
ja lendlen ringi metsikult.
Nägemine on päriselt,
tuttav nagu mõnelt näriliselt.
Lossi elu oleks nagu mängult,
teadmata kus on elupult.
Aga äkki mängult ongi päriselt?
Luule, mis sai loodud ühe koolikaaslase palvel.
ja näen seal üht tumedat välja.
Mu silme ees on pilt,
mida on näha vaid mõni kilt.
Elan ma suures lossis,
kus inimesed pole kunagi mossis.
Söön ma vaid hõbetaldrikult,
ja lendlen ringi metsikult.
Nägemine on päriselt,
tuttav nagu mõnelt näriliselt.
Lossi elu oleks nagu mängult,
teadmata kus on elupult.
Aga äkki mängult ongi päriselt?
Luule, mis sai loodud ühe koolikaaslase palvel.
02 January 2011
Mulle tuli külla seksuaalprofessor.
Mis on sinu kõige ekstreemseim koht seksimisel? -Minu kõige ekstreemsem koht on olnud kuuse otsas kusjuures ilma abita, mis mõjus minu ilusale nokule äärmiselt mõnusalt.
Milline on sinu arust kõige koledam suguelund? -Minu arust on kõige jubedam suguelund anaali asukohas paiknev riknemisohus tupp mille lima võib kleepuda valesse auku.
Mis sind erutab? -Kui keegi annab mulle kommi mis on hea extasy ja mul juhtub kõvaks minema.
Mis raamatut soovitate? -Ma soovitan sellist raamatut kus on palju seksi, kus räägib üks tiss, sellest kuidas ta nibu plahvatab
Mis te vabal ajal teete ?-Ma usun et vabal ajal ma natuke seksin. Kui vanaema teaks, kuidas temaga ma käituksin voodis, siis näpiksin tema pehmet istmikku, kuhu ma saan minna hea tervise värskendamiseks.
Mis värvi on seks? -Meie seks on nagu rase rebane- tuleb koopast välja koos kiimas hundiga, kes lükkab enda riista oravale istumise alla, mis soojendab tema anuusi, et ta paneks põiepõletiku põlema.
Kui kaua sa voodis vastu pead? -Mina pean voodis vastu umbes sama kaua kui mu elukas, kes teab kui kaua tuleb tubli kaheksa tundi järjest tegutseda nagu inimene, kes viimati hoidis enda riista sama kaua kui vanaema, kes hoidis moosi külmkapis, milles oli teistsuguseid karvaseid ja sulelisi loomi, kes kõrvetasid tsäksiga kapsa perse juuri .
Kirjelda oma lemmik pornofilmi- Minu lemmik porr on siis kui keegi näpib ilma sügamiseta minu karvast pead nagu teaks, et mida sealt leida võib. Kusjuures kuskil kaugel karvades võib leiduda mõningaid kiilakaid kontrolöre, kes tsekivad kas minu peas võib leiduda midagi millel kasvab munad, millega saaks praadida lehma, kes on piimatu ja ratsutab tripperiga mööda kiilakat põldu, mis kasvab Liisa katusel nagu elaks seal juba 20 sajandit, vanaema kotis keda usutakse nagu ta oleks sooritanud vanainimeste asja koos kärvanud traktoristiga, kellel juhtub nibuneet riknema, mille rõngas kadus saapasse, mille juustuhais tappis kärbseid, kes lakkusid kanade viasati panni, mis nägi välja nagu põdra vorst. Külalistekst.
Milline on sinu arust kõige koledam suguelund? -Minu arust on kõige jubedam suguelund anaali asukohas paiknev riknemisohus tupp mille lima võib kleepuda valesse auku.
Mis sind erutab? -Kui keegi annab mulle kommi mis on hea extasy ja mul juhtub kõvaks minema.
Mis raamatut soovitate? -Ma soovitan sellist raamatut kus on palju seksi, kus räägib üks tiss, sellest kuidas ta nibu plahvatab
Mis te vabal ajal teete ?-Ma usun et vabal ajal ma natuke seksin. Kui vanaema teaks, kuidas temaga ma käituksin voodis, siis näpiksin tema pehmet istmikku, kuhu ma saan minna hea tervise värskendamiseks.
Mis värvi on seks? -Meie seks on nagu rase rebane- tuleb koopast välja koos kiimas hundiga, kes lükkab enda riista oravale istumise alla, mis soojendab tema anuusi, et ta paneks põiepõletiku põlema.
Kui kaua sa voodis vastu pead? -Mina pean voodis vastu umbes sama kaua kui mu elukas, kes teab kui kaua tuleb tubli kaheksa tundi järjest tegutseda nagu inimene, kes viimati hoidis enda riista sama kaua kui vanaema, kes hoidis moosi külmkapis, milles oli teistsuguseid karvaseid ja sulelisi loomi, kes kõrvetasid tsäksiga kapsa perse juuri .
Kirjelda oma lemmik pornofilmi- Minu lemmik porr on siis kui keegi näpib ilma sügamiseta minu karvast pead nagu teaks, et mida sealt leida võib. Kusjuures kuskil kaugel karvades võib leiduda mõningaid kiilakaid kontrolöre, kes tsekivad kas minu peas võib leiduda midagi millel kasvab munad, millega saaks praadida lehma, kes on piimatu ja ratsutab tripperiga mööda kiilakat põldu, mis kasvab Liisa katusel nagu elaks seal juba 20 sajandit, vanaema kotis keda usutakse nagu ta oleks sooritanud vanainimeste asja koos kärvanud traktoristiga, kellel juhtub nibuneet riknema, mille rõngas kadus saapasse, mille juustuhais tappis kärbseid, kes lakkusid kanade viasati panni, mis nägi välja nagu põdra vorst. Külalistekst.
Subscribe to:
Posts (Atom)